Rahvaarv | |
---|---|
1 227 623[1] | |
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
Harghita maakond | 258 615 (84,8%) |
Mureși maakond | 200 989 (37,8%) |
Covasna maakond | 151 787 (73,6%) |
Bihori maakond | 138 441 (25,2%) |
Satu Mare maakond | 113 541 (34,5%) |
Cluji maakond | 103 457 (15,7%) |
Keeled | |
ungari, rumeenia | |
Religioon | |
kalvinism (46,5%), katolitsism (41%), unitarianism (4,5%) |
Rumeenia ungarlased (ungari keeles romániai magyarok, rumeenia keeles maghiarii din România) on 2011. aasta rahvaloenduse järgi Rumeenia suurim vähemusrahvus, riigis on 1 227 623 ungarlast, kes moodustavad riigi elanikkonnast 6,1%.[2]
Suurem osa Rumeenia ungarlastest elab aladel, mis enne 1920. aasta Trianoni rahulepingut kuulusid Ungari kuningriigi koosseisu. Ungarlaste enamusega alasid Transilvaanias nimetatakse Székelymaaks, see koosneb Harghita ja Covasna ning osaliselt Mureși maakonnast.[2] Rumeenias on kokku 41 maakonda, ungarlased moodustavad enamuse Harghita (85,21%) ja Covasna maakonnas (73,74%) ning märkimisväärse vähemuse Mureși (38,09%), Satu Mare (34,65%), Bihori (25,27%), Sălaji (23,35%) ja Cluji maakonnas (15,93%).